Ma arvan, et täna teab Inglsimaal igaüks kedagi, kes on nakatunud seagripi. Siin levib see kohe vohades. Mu ämm oli eelmisel nädalal seagripis, meie üks majakaaslane oli seagripis, Mike'i töökaaslane oli seagripis, mitmed minu töökaaslased töötavad igaks juhuks kodust. Arstid neid enam vastu ei võta, tuleb vaid kedagi haiglasse rohtude järgi saata.
Siiani pole meile veel viirus edasi kandunud ja loodetavasti ei kandu ka. Aga imelik on ikka, sest muidu sai ju kogu aeg uudistest sellest loetud, aga nüüd oleme ise selle keskel.
Tööjuurde toodi meil sel nädalal hulganisti hügieenitooteid - kätepesugeeli ja salvrätikuid jms. Käivad ringi hoiatavad smsid ja e-mailid, mida kõike tegema peab, et nakatumist vältida. Nii palju kui mina aru saan, siis muud häda sellel seagripil ei ole, kui ainult see, et võib edasi areneda tõsisemaks haiguseks (meningiit, kopsupõletik jms), mis siis võib muutuda eluohtlikuks. Meie tuttavad on kõik kenasti terveks saanud.
Aga meie proovime ikka tavalises rütmis edasi elada ja igat hetke nautida!
skip to main |
skip to sidebar
Väikse Saare Neiu tegemised Suurel Saarel
No comments:
Post a Comment