Augusti lõpus - septembri alguses käisime siis jällegi Eestimaad külastamas. Nädalake möödus taaskord ülikiiresti, aga väga lõbusasti. Seekord olid meil kaasas ka sõbrad - abielupaar inglane+hispaanlanna. Näitasime neile Eesti maaelu.
Kõigepealt külastasime Railit, kes toimetab agaralt oma maakodus ja peab mesilasi. Raili kostitas meid värske piparmünditee ja meega. Meie külalised polnud varem mesitarusid näinud ja jooksid kohe pilti tegema. Raili ütles, et eriti julged külalised sul, sutsata ei karda saada. Ja siis nägin poisse jooksmas ja kiljumas. Seda oli väga lõbus vaadata.
Kõigepealt külastasime Railit, kes toimetab agaralt oma maakodus ja peab mesilasi. Raili kostitas meid värske piparmünditee ja meega. Meie külalised polnud varem mesitarusid näinud ja jooksid kohe pilti tegema. Raili ütles, et eriti julged külalised sul, sutsata ei karda saada. Ja siis nägin poisse jooksmas ja kiljumas. Seda oli väga lõbus vaadata.
Seejärel suundusime Saaremaale, kus oli mu vennatütre Neleriinu 5. sünnipäevapidu. Nelel möödus sünnipäev muidugi tünnis. Me tegime ka siis väikse tünnikuuri ja nii mõnus oli, et hakkasime igal hommikul seal hommikukohvi tegema ja õhtuti istusime jälle tünni ja nautisime taevatähti. Kuu oli katuse taga peidus.
Käisime veel soomatkal ja tutvustasin külalistele, mis on jõhvikad, pohlad ja sinikad. Mike viis nad ka lehmi vaatama - ta on juba oma poiss laudas :) Külalised küll lehmadele väga ligi ei julgenud tulla. Siis käisime veel Kuressaares, vaatasime oma puu üle ja näitasime lossi. Ja muidugi spaas, sulistamas ja saunas.
Siis läksid meie teed mõneks päevaks lahku, me jäime Saaremaale asju ajama ja Tallinnas külastasime Tikenberge. Nemad hoolitsesid meie eest nii hästi, et Mike ei tahtud enam ära sõita. Oma osa oli selles muidugi ka mullivannil, kus küünlavalgusel vedelesime.
Eestist lendasime Kopenhaagenisse, kus vaatasime Väikse Merineitsi üle (oli tõesti väike), käisime Kristiaanias ära (ootasin palju hullemat) ja shoppasime natuke.
Käisime veel soomatkal ja tutvustasin külalistele, mis on jõhvikad, pohlad ja sinikad. Mike viis nad ka lehmi vaatama - ta on juba oma poiss laudas :) Külalised küll lehmadele väga ligi ei julgenud tulla. Siis käisime veel Kuressaares, vaatasime oma puu üle ja näitasime lossi. Ja muidugi spaas, sulistamas ja saunas.
Siis läksid meie teed mõneks päevaks lahku, me jäime Saaremaale asju ajama ja Tallinnas külastasime Tikenberge. Nemad hoolitsesid meie eest nii hästi, et Mike ei tahtud enam ära sõita. Oma osa oli selles muidugi ka mullivannil, kus küünlavalgusel vedelesime.
Eestist lendasime Kopenhaagenisse, kus vaatasime Väikse Merineitsi üle (oli tõesti väike), käisime Kristiaanias ära (ootasin palju hullemat) ja shoppasime natuke.
Ka mõned teised toredad hetked jäid ka kaamera ette ja neid saab näha siit
1 comment:
mida ma otsin, aitah
Post a Comment