Mesilased, tünnisaun ja muud lõbusad tegevused

Augusti lõpus - septembri alguses käisime siis jällegi Eestimaad külastamas. Nädalake möödus taaskord ülikiiresti, aga väga lõbusasti. Seekord olid meil kaasas ka sõbrad - abielupaar inglane+hispaanlanna. Näitasime neile Eesti maaelu.

Kõigepealt külastasime Railit, kes toimetab agaralt oma maakodus ja peab mesilasi. Raili kostitas meid värske piparmünditee ja meega. Meie külalised polnud varem mesitarusid näinud ja jooksid kohe pilti tegema. Raili ütles, et eriti julged külalised sul, sutsata ei karda saada. Ja siis nägin poisse jooksmas ja kiljumas. Seda oli väga lõbus vaadata.

Seejärel suundusime Saaremaale, kus oli mu vennatütre Neleriinu 5. sünnipäevapidu. Nelel möödus sünnipäev muidugi tünnis. Me tegime ka siis väikse tünnikuuri ja nii mõnus oli, et hakkasime igal hommikul seal hommikukohvi tegema ja õhtuti istusime jälle tünni ja nautisime taevatähti. Kuu oli katuse taga peidus.

Käisime veel soomatkal ja tutvustasin külalistele, mis on jõhvikad, pohlad ja sinikad. Mike viis nad ka lehmi vaatama - ta on juba oma poiss laudas :) Külalised küll lehmadele väga ligi ei julgenud tulla. Siis käisime veel Kuressaares, vaatasime oma puu üle ja näitasime lossi. Ja muidugi spaas, sulistamas ja saunas.

Siis läksid meie teed mõneks päevaks lahku, me jäime Saaremaale asju ajama ja Tallinnas külastasime Tikenberge. Nemad hoolitsesid meie eest nii hästi, et Mike ei tahtud enam ära sõita. Oma osa oli selles muidugi ka mullivannil, kus küünlavalgusel vedelesime.

Eestist lendasime Kopenhaagenisse, kus vaatasime Väikse Merineitsi üle (oli tõesti väike), käisime Kristiaanias ära (ootasin palju hullemat) ja shoppasime natuke.

Ka mõned teised toredad hetked jäid ka kaamera ette ja neid saab näha siit

Suveromaanid

Kontoritöö ei ole suvel tore. Aga tööst pääsu ka pole. Siis mõtlesin, et teen endale vähemalt suvised lõunapausid päikseliseks. Mul on siin töökohas siseõu (või -aed) ja lähedal kohe üks park, nii et muutsin oma lõunapausi meeldivaks kirjandustunniks.

Kõigepealt võtsin kätte kodust kaasa võetud Turgenevi raamatu "Isad ja Pojad". Oli tore ja õhuke, millest alustada :) Raamat mulle meeldis, sest mulle meeldib vene klassikute kirjastiil ja nende tegelaste karakterid ning käitumisstiil, vene aadlike suursugusus ja maneerid.

Edasi lugesin rootsi keeles Douglas Kennedy raamatut "Den andra kvinnan" (Teine naine, originaalpealkiri "The pursuit of happiness"). Oli ääretult põnev lugemine. Päris kõiki seisukohti ma raamatus heaks ei kiida, aga põnev oli küll. Esimesed 100 lk natuke venisid, sest ei saanud kohe asjale pihta (keele pärast vist ka), aga siis läks nii põnevaks, et käisin vahel isegi tööjuures vetsus lugemas...

Nüüd just lõpetasin Iiri kirjaniku Frank McCourt'i raamatu "Angela's ashes" (Angela tuhk), mis räägib kirjaniku enda lapsepõlvest. Vaesest katoliiklikust lapsepõlvest. Kirjutatud oli see lapse silmade läbi, ei olnud midagi hukka mõistetud ega laidetud. Kohati masendav, siis jälle väga koomiline. See raamat on pälvinud ka Pulizeri kirjandusauhinna. Autori surmast lugesin paar kuud tagasi Delfist ja seejärel tormasin kohe ühte kasutatud asjade poodi, kus mäletasin, et seda raamatut nägin ja ostsin 1 poundi eest :)

Nüüd ootab järge üks teine rootsikeelne raamat, mille just Kopenhaageni lennujaamast ostsin. Siin on hea raamatut igal pool kaasas kanda, sest ootama peab siin suht palju. Näiteks kui rongiga kuskile sõita. Igal juhul soovitan neid raamatuid ja kui keegi soovib lugeda, siis hea meelega annan ära need:)