Aga Austriast siis. Lendasime Saksamaale ja sealt rongiga supsti Austriasse. Meie peatuskoht oli väike küla Bodensee järve ääres, nimega Wolfurt. Sealt sõitsime iga päev erinevasse suusakeskusesse.
Meil oli väga rahvusvaheline seltskond. Siit Inglismaalt lendasime koos ühe abielupaariga, kus naine oli Hispaaniast, mees inglane. Vastuvõtjateks oli meil lõuna-aafriklasest ja prantslannast paar. Suusamäele sõitsid meiega koos veel rumeenlane ja sakslane. Nalja sai kui palju.
Mina enne lumelauaga oskasin sõita ainult ühtepidi. Esimesed päevad kulusid õppimise (peamiselt siiski kukkumise) peale. Viimasel päeval tundsin juba kindlamana ennast.
Ühel päeval puhkasime lihaseid. Siis käisime Saksamaal. Teine paar käis veel ka Shveitsis ära. Nii lähedal oli kõik.
Lund sadas igal öösel. Värske lume peal oli tore. Päikest saime esimesel ja viimasel päeval, nii et tagasi tulime punaste ninadega. Ühel päeval oli täielik udu mägedes, ei näinud kedagi ega midagi 1 meetri kaugusele. Teised meeled siis jälle ergastusid. Kaugelt oli kuulda, kui keegi lähenes. Mike tundis poole mäe peal friikartulite lõha ja leidsimegi restorani üles, kus lõuna ajal keha kinnitada.
Tagasi tulles oli lennujaamas 2 Estonian Airi lennukit ja palju purjakil eestlasi. Käisid Austrias suusatamas. Tahtsime ka Tallinna lennu peale hüpata...
Ja pilte tegime ka. Neid saab näha siit:
Snowboarding
Saksamaa
No comments:
Post a Comment