Minu roosa kinnas

Üks reede olin nii rõõmus saabuva nädalavahetuse üle, et tormasin töölt koju kiiruga. Avastasin alles kodus, et minu roosa nahkkinnas on kadunud. Oh häda.... Olen ükskord varem ka kaotanud ühe roosa kinda ja ei leidnudki seda üles. Pidin siis uued kindad ostma, aga ega roosasid nahkkindaid pole kerge leida. Suure raha eest saab muidugi kõike, aga liiga palju ka ei raatsi maksta.

Nii ma siis olingi üsna nukker nädalavahetusel, aga õnneks on siin juba soe ja pidasin aru, et vast saab sügiseni ilma kinnasteta hakkama.

Siis tulin esmaspäeval tööle ja juhtus midagi erilist - all turvamees ulatas mulle minu roosa kinda!! See oli kõige parem esmaspäev üldse!

Lumerõõmud Austrias

Inglismaal oli pime ja vihmane. Siis sõitsime nädalaks ära. Tulime tagasi ja siin täitsa kevad. 17 kraadi sooja, töölt koju minnes on valge, puud ja põõsad on õides. Kohe ilus on.

Aga Austriast siis. Lendasime Saksamaale ja sealt rongiga supsti Austriasse. Meie peatuskoht oli väike küla Bodensee järve ääres, nimega Wolfurt. Sealt sõitsime iga päev erinevasse suusakeskusesse.

Meil oli väga rahvusvaheline seltskond. Siit Inglismaalt lendasime koos ühe abielupaariga, kus naine oli Hispaaniast, mees inglane. Vastuvõtjateks oli meil lõuna-aafriklasest ja prantslannast paar. Suusamäele sõitsid meiega koos veel rumeenlane ja sakslane. Nalja sai kui palju.

Mina enne lumelauaga oskasin sõita ainult ühtepidi. Esimesed päevad kulusid õppimise (peamiselt siiski kukkumise) peale. Viimasel päeval tundsin juba kindlamana ennast.

Ühel päeval puhkasime lihaseid. Siis käisime Saksamaal. Teine paar käis veel ka Shveitsis ära. Nii lähedal oli kõik.

Lund sadas igal öösel. Värske lume peal oli tore. Päikest saime esimesel ja viimasel päeval, nii et tagasi tulime punaste ninadega. Ühel päeval oli täielik udu mägedes, ei näinud kedagi ega midagi 1 meetri kaugusele. Teised meeled siis jälle ergastusid. Kaugelt oli kuulda, kui keegi lähenes. Mike tundis poole mäe peal friikartulite lõha ja leidsimegi restorani üles, kus lõuna ajal keha kinnitada.

Tagasi tulles oli lennujaamas 2 Estonian Airi lennukit ja palju purjakil eestlasi. Käisid Austrias suusatamas. Tahtsime ka Tallinna lennu peale hüpata...

Ja pilte tegime ka. Neid saab näha siit:
Snowboarding
Saksamaa

Külaliste kronoloogia 4

Väikese viivitusega siis Helinast. Tema käis meil samuti kiirvisiidil veebruari lõpupoole. Oli teel Tsiilist Eestisse ja tegi siin päevase vahepeatuse.

Helina juures meeldib mulle see, et temaga saab alati palju nalja ja talle meeldib sporti teha. Kuna Helina tõi siia ka päikese, siis võtsime rattad välja ja käisime sõitmas. Vaene Miku pidi meiega tempot pidama ja see väsitas ta kohe päris ära. Mäest allasõit talle jälle meeldis, siis ta sai kõige esimeseks. Mike ütles, et Eesti tüdrukutega ta enam rattaga sõitma ei lähe, aga noh, ma püüan teda natuke vahepeal treenida.

Siis me tutvustasime Helinale veel Inglismaa traditsioonilist kööki - Fish and chips. Õhtul käisime veel Windsori lossi kirikus missal - see oli väga ilus - koor oli super ja kõlas ülihästi. Parim, mis ma siiani kuulnud olen missadel.

Ja siis saigi aeg otsa. Viisime Helina lennujaama ja lehvitasime kõvasti. Hästi veedetud aeg möödub alati kiiresti kahjuks. Tegime pilte ka ja neid saab näha siit.