Mesinädalad...

... olid meil kuumad. Päike paistis iga päev ja vähemalt 35 kraadi oli sooja iga päev.

Valisime mesinädalate kohaks Armastuse saare. Kui keegi veel ei tea, mis saar see on, siis see on Küpros. Armastuse saar sellepärast, et siin

 ilmus Aphrodite, armastuse jumalanna.

Lühidalt muljed:

1) Mu värske abikaasa kõrvetas end päikese käes kohe esimesel päeval ära. Edasise reisi jooksul oli minu ülesanne tema seljalt nahka koorida. Romantiline, kas pole :)

 

2) Iga päev käisime vaatamas mõningaid iidseid sambaid, mosaiike või tähtsaid kive. Üks päev käisime veepargis ka ja see oli tore vaheldus.

3) Reisi viimasel päeval nägime Kairist ja Martinit ja selle üle oli meil väga hea meel. Mina sain

jälle eesti keelt rääkida, mis hakkas juba natuke ununema.

Üks tore vahejuhtum oli veel. Kuna käisime enne reisile minekut minu ema juurest läbi, pani ta meile kaasa natuke maiustamist. Mikel läks ühel öösel kõht tühjaks ja siis ta mõtles, et maiustab natuke. Aga miskipärast hakkasid jalad kipitama. Ja siis ta avastas, et voodi on väikesi sipelgaid täis. No siis hakkas kõva võitlus peale. Kõigepealt avastas Mike sipelgate kogunemiskoha - see oli maiustusekott.

Sellest pidi kõigepealt lahti saama. Siis raputas ta maha ülejäänud sipelgad, kes olid tema küljes ja voodis. Jagu ta sai nendest igal juhul! Samal ajalmina magasin nagu ingel ja isegi ei pööranud teist külge. Küll mu mees on kangelane!

Teisi mesinändalate pilte saab vaadata siit.