Sunday, September 7, 2008

Meil on linna parim maja....


Natuke sellest, kus ma elan. See on selline maja, kus on mitu erinevat inimest. Mina üks nendest. Siin on näiteks: 
1 Maroko mustanahaline tüdruk, kes laulab superhästi. Nimi on Nadia.
1 valge tüdruk Zimbwabwest, kes on hästi pikkade juustega. Nimi on Nicky.
2 valget inglannat (nad on tõesti väga valged). Nimed Ilona ja Jo. 
1 valge poiss Lõuna-Aafrikast, kes teeb hästi süüa. Nimi on Mike (mitte minu Mike)
1 inglise poiss, kellele meeldib kalal käia ja kõik kalad viskab vette tagasi. Mina vaatasin teda alguses veidralt sellepärast, aga siis tuli välja, et siin on seadus selline. 
1 teine inglise poiss, kellel oli sünnipäev hiljuti ja siis kogu maja ja teised külalised tulid peole. 

Ajutiselt on siin veel üks tüdruk Mehhikost. Ja mõned inimesed veel. 

Enne kui ma siia tulin, siis mõtlesin, et kõik aafrikast tulnud inimesed on mustad. Aga nii see sugugi pole, valgeid on päris palju ja nad on juba inglaste moodi kahvatuvalgeks muutunud. 

Ja meie oleme hetkel ainuke abielupaar. Oktoobris kolib üks teine pere ka sisse. Neil on väike laps, aga õnneks kolivad nad maja teise ossa. 

Majapidusid on siin päris tihti ja tihti peab kandma stiiliriideid. Aga mul pole eriti päris riideidki siin, mis siis stiiliriietest rääkida. Ehk edaspidi. 

Monday, September 1, 2008

Poekott

Täna käisin üksinda poes. Siin pakitakse igas poes asjad kilekotti. Mul oli oma riidest kott kaasas ja poemüüja pani väga imeks, et ma tema kotti ei tahtnud. Ma ütlesin, et olen loodussõbralik. Ka niimoodi saab inimesi mõtlema panna!

Tagasi Inglismaal

Nüüd oleme mõned nädalad olnud Inglismaal. Mike on töörutiinis tagasi ja mina tegelen ka erinevate asjadega kodus.

Vahepeal käisime ühes vahvas laagris, kus pidime ennast spartalasteks maskeerima. Meil see väga hästi välja ei tulnud, sest ei jõudnud nii palju selle asja üle mõtelda. Aga ilusas kohas oli laager ja palju nalja sai.

Mesinädalad...


... olid meil kuumad. Päike paistis iga päev ja vähemalt 35 kraadi oli sooja iga päev.

Valisime mesinädalate kohaks Armastuse saare. Kui keegi veel ei tea, mis saar see on, siis see on Küpros. Armastuse saar sellepärast, et siin
 ilmus Aphrodite, armastuse jumalanna.


Lühidalt muljed:

1) Mu värske abikaasa kõrvetas end päikese käes kohe esimesel päeval ära. Edasise reisi jooksul oli minu ülesanne tema seljalt nahka koorida. Romantiline, kas pole :)




 


2) Iga päev käisime vaatamas mõningaid iidseid sambaid, mosaiike või tähtsaid kive. Üks päev käisime veepargis ka ja see oli tore vaheldus.





3) Reisi viimasel päeval nägime Kairist ja Martinit ja selle üle oli meil väga hea meel. Mina sain
jälle eesti keelt rääkida, mis hakkas juba natuke ununema.


Üks tore vahejuhtum oli veel. Kuna käisime enne reisile minekut minu ema juurest läbi, pani ta meile kaasa natuke maiustamist. Mikel läks ühel öösel kõht tühjaks ja siis ta mõtles, et maiustab natuke. Aga miskipärast hakkasid jalad kipitama. Ja siis ta avastas, et voodi on väikesi sipelgaid täis. No siis hakkas kõva võitlus peale. Kõigepealt avastas Mike sipelgate kogunemiskoha - see oli maiustusekott.




Sellest pidi kõigepealt lahti saama. Siis raputas ta maha ülejäänud sipelgad, kes olid tema küljes ja voodis. Jagu ta sai nendest igal juhul! Samal ajalmina magasin nagu ingel ja isegi ei pööranud teist külge. Küll mu mees on kangelane!

Teisi mesinändalate pilte saab vaadata siit.












Hakkan kah popiks

Mõtlesin, et panen ka maailmale lugemiseks oma tegemisi. Äkki pakub kellelegi huvi :)