Tuesday, December 23, 2008

Sünnipäev oli ju ka vahepeal

Vahepeal sain siis jälle aastakese targemaks. Selle tähistamiseks käsisme Londonis.

Vaatasime muusikali Dirty Dancing (väga väga lahe, nagu siinsed muusikalid kõik) ja ööbisime ühes Kensingtoni hotellis.



Londonis oli päris kodune tunne, sest Eestit sai näha ja kuulda kohe päris tihti. Londoni metroodes olid parajasti üleval pildid Tallinnast kui reisisihist. Teatris jälle oli päris mitu Eestlast, kes kogu oma shopingukottidega muusikali olid vaatama tulnud. Eestlased tundis kohe ära :)

Järgmisel päeval sadas küll vihma natuke, aga see meid ei häirinud. Oravaid ka ei häirinud, kes Kensingtoni lossi ees Mike'ga nii suurtes sõpradeks said, et isegi mööda jalga üles ronisid.

Sünnipäevahommikul laulsid mulle äratust ema ja venna pere. Ja ämm saatis eestikeelse sõnumi. Ütlemata armas oli koduseid tervitusi kuulda / saada. Aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid ja torti sõid minuga koos (mis sest et teises kohas :))



Kaartide paraad

Siin on siis kombeks igaks puhuks kaarte kirjutada. Ise-enesest on ju väga tore vana hea traditsioon, aga kaartide sisu on natuke igavavõitu. Ainult Häid Jõule ja Head Uut Aastat, nimi all. Ei midagi isiklikku. Pärast jõule muidugi lähevad need äraviskamisele.

Minu jaoks pole sellisel kujul kaartidel mõtet. Hoiame siis juba loodust kokku ja saadame e-kaardi. Siis ma otsustasin vähemalt Eesti kombe kohaselt luulerea sisse kirjutada. Mike veel hurjutas, et siin nii ei tehta. Aga mina olin saaremaiselt põikpäine.

Kirjutasin siis paar riimuvat rida oma kolleegidele ja kõik muutusid kohe väga rõõmsaks, et luuletuse said. No midagi teistmoodi vähemalt. Tahtsin piparkooki ka kinkida, aga ei suutnud seda siit kuskilt leida. No eks ma Eestist toon.

Monday, December 15, 2008

Jõulutrall...

... on siin täies hoos. Olen saanud osa juba kahest pidustusest.

Advendi esimesel nädalal oli meil firma jõulupidu. Tegemist oli muinasjutulise "Lost in Atlantis" teemaga. Suured telgid olid parki püsti pandud ja lisaks meie firmale oli seal veel paarkümmend võõrast firmat, nagu Microsoft, Yell, Primark jms. Nii et igaüks võis valida endale laua, mis firmas tööd saada tahtis :) No ma jäin ikka omade juurde.

Lauldi ja tantsiti, nagu ikka. Akrobaadid turnisid ringi, said kasiinos õnne proovida ja autodega sõita. Lisaks oli avatud hapnikubaar - mina seda ei proovinud, aga olevat olemise erksamaks teinud.

Siis advendi teisel nädalal oli meil Maja jõulupidu. Kõik tegid võõramaa toite - Maroko, Lõuna-Aafrika, Prantsuse. Ma tegin riisi-makra salatit, sest see oli lihtne ja kiire ja hapukapsast ma pole siin müügil näinud. Oleks võinud rosoljet teha, aga punast peeti siin ka ei müüda nii nagu Eestis. Verivorste ka ei ole.




Friday, December 12, 2008

Majahoidjad

Oleme muutunud väga nõutud majahoidjateks. Kuna meil oma elamist hetkel pole, siis kasutame meeleldi teiste elamisi. Praegu oleme pastori kolmetoalises korteris - nad ise on Lõuna-Aafrikas, kust pastori naine pärit on. 3 nädalat privaatsust - jeeee

Märtsis oleme broneeritud teise majja juba - jälle läheb pererahvas Aafrikasse - seekord Namiibiasse. Siis saame kohe päris majas elada.

Thursday, December 11, 2008

Kohalikust pangandusest

Sain kohalikust pangast oma elu esimese tsekiraamatu. Ja juba kirjutasin ka oma elu esimese tseki. Kummaline ja natuke naljakas oli ka. Siin on eraldi tsekiraamatud isegi vasakukäelistele.

Tsekke kasutatakse päris palju. Oleme ise ka nii mõnegi tseki saanud. Need on nagu häda-abi vaesel ajal. Alguses unustad need panka viia, aga kui raha vaja on, siis on ütlemata tore neid leida. Kui aga need panka viia, siis läheb veel 3-4 päeva aega, enne kui raha kontole jõuab.

Internetipangandus töötab siin ka. Pole küll nii hea, kui Eesti oma, aga täitsa toimib. Jälle võtab aega 3-4 päeva, enne kui ülekanne laekub.

Eks siin mastaabid suuremad. Aga uhkusega räägin kõigile, kuidas Eestis saab mobiiliga ülekandeid teha ja internetipangast jõuab raha samasse panka minutite jooksul. Kõik on kadedad.

Wednesday, November 26, 2008

Olukorrast riigis

Üldiselt valitsevad siin masendavad meeleolud. Majanduskriis annab siin tunda rohkem kui ilmselt mujal Euroopas.

1) Pankrotte on siin kõvasti. Alles mõni aeg tagasi läks suur reisifirma XL pankrotti. Täna teatati kahe suure kaubandusketi pankrotist. Tööta jääb u 30 000 inimest. Nüüd juba kuuleb ka tuttavate käest, kellel laps, kellel sõber, kellel abikaasa tööst ilma jäänud. Heldene aeg!

2) Kinnisvarahinnad langevad, kuna laenu praktiliselt enam ei saa. Inimestelt võetakse kodud ära, kuna nad ei suuda pangalaenu tagasi maksta. Iga päev räägitakse sellistest kurva saatusega peredest.

3) Käibemaksu alandatakse 1. detsembrist 2,5 % võrra 15-le protsendile. Nii loodetakse tarbimist suurendada. Aga tavainimese rahakott seda ilmselt väga ei tunneta.

4) Sisserändajad lähevad kodumaale tagasi, kuna siin ei leia tööd. Eriti keeruline on neil, kes viisaga siin viibivad, kuna neil niikuinii mingi hetk see aegub.
5) Naela kurss on viimase kümnendi madalaim - britid kurdavad selle üle, et kui nad nüüd reisile lähevad, on kogu Euroopa neile palju kallim.

Meie perel on siian õnneks leib laual ja tuba soe, tänu Jumalale. Ei hakka liigselt muretsema, loodame Jumala poolehoiule :) Jõuludeks tuleme koju ja praegu õpime jõulusalme. Loodetavasti jõuluvana ikka tuleb ka.

Sunday, November 16, 2008

Eestimaa, Eestimaa

Novembri alguses saime siis koju lõpuks! NIIII tore oli. Tore oli näha koduseid ja sõpru. Kahjuks kõiki ei jõudnud seekord näha, aga tuleme jõuludeks jälle. 

Nele oli üliarmas - tegi teatrit ja muud nalja. Temaga saab kogu aeg nalja. Siis ta tõi meile veel kohvi ja pirukat hommikul voodisse. Vastutasuks pidime temaga võitlema. Kõdistamises. 

Mikule meeldib Eestis väga. Kõik mu ema toidud on ta lemmiktoidud. Panime koduse õunamahla lauale  - oi, see on mu lemmik. Pakkusime kodust õunasiidrit - oi, see on mu lemmik. Hapukurgid - oi, need on mu lemmikud. Ribid ja liha - kõige lemmikum. Mis siis sellest järeldada võib ..? :)

Viisin tööjuurde Kalevi shokolaadi - seda valget mustikatükkidega. Absoluutselt kõikidele maitses üliväga. Ütlesid, et Inglise shokolaadid on väga viletsad selle kõrval. Tellisid kohe järgmiseks korraks ka. Küll saab neile ka lemmikuks. 

Nii et järgmine kord jõuludeks lemmikutele järgi! Ootame juba väga.

Sunday, October 26, 2008

Esimesed eesti külalised

Kõige esimesena jõudsid meile Eestist külla Anneli, Triin, Markus ja Mati. Küll oli tore neid siin näha ja eesti keelt rääkida jälle.


Palju me küll koos olla ei saanud, sest mina alustasin sel nädalal tööd ja külalised käisid ka Anna-Lota sünnipäeval Prestonis ja vihma sadas ka paraku, aga üht-teist sai tehtud siiski.

Käisime ära Etonis ja tutvusime selle kuulsa kolledzhiga. Triin sai teada, et seal õpib 1300 rikast poissi 13-18 aastat ja aastamaks on 50 000 paundi. Matil tuli idee, et sponsoreeriks kõik ühe sõbra last, et ta saaks Etonisse kooli tulla ja siis lapse sünnipäevale tuleksid ka printsid ühtlasi. Markus jälle arvas, et võiks võtta elueesmärgiks Etonisse õpetajaks saada. Anneli oli lihtsalt romantiline vanas inglise õhustikus.


Siis jalutsime veel Long Walkil ja sõbrustasime papakoidega, kes seal elavad. Poisid tahtsid rohkem getot näha, aga kus siis kuninganna laseb Windsoris getol tekkida. Selleks peab jah Londoni minema. Siis õhtul näitasime neile veel ilutulestikku, mis oli päris võimas. 

Mati oli genereerinud ühe laulu ka reisi jooksul - pole vaja, ei ole ma teid unustanud ja ei unusta ka, sest meil ju palju toredat veel ees :)

Aga ääretult vahva oli teid näha ja tulge varsti jälle! Aitäh et tulite ja kommi tõite :) Aga vihma võite koju jätta.

Monday, October 20, 2008

Delirious oli milleenimimajas

Laupäeva õhtul võtsime ette reisi Londonisse, Greenwichi. Seal on see maja, mille London ehitas milleeniumiks. Vahepeal ei osatud sellega midagi teha, aga nüüd on nad teinud sellest kontserdipaiga, nagu Tallinnas Saku Suurhall on. Aga Milleeniumimaja on natuke suurem. 

Delirious on siis oma lõputuuril Inglismaal ja pärast seda tuuri läheb bänd laiali. Väga lahe kontsert oli. Soojendajaks oli Tree63, kes on Lõuna-Aafrikast. Ja meie käisimegi kontserdil koos Lõuna-Aafriklastega, nii et neil oli väga hea meel. 

Eriti jäi mulle meelde üks lause, mille Martin Smith ütles. Tal olid alguses suured suured plaanid oma bändiga, aga ajapikku on jõudnud järeldusele, et:

 "Tähtsad ei ole mitte suured asjad, vaid asjad, mis on tehtud suure südamega."


Wednesday, October 15, 2008

Ikka veel, ikka veel Jumal imetähti teeb

Minu tööotsingud on selleks korraks lõpusirgele jõudnud. Poolteist kuud võitlemist töö nimel on nüüd läbi. Sel nädalal viimane puhkusenädal nüüd. 

See on tegelikult täitsa ime, et tänases majanduskeskkonnas head tööd saada. Inglismaa on väga tugevasti kriisist mõjutatud, just finantssektor, mis omakorda mõjutab kõiki muid sektoreid ja seega tööturg on ka väga keeruline. 

Siin otsivad enamus firmasid töötajaid läbi agentuuride. Esimesed kogemused agentuuridega olid suht masendavad: kõik rääkisid, et töökohti on vähe, firmad eelistavad inimesi Inglismaa töökogemusega. Mulle öeldi, et alustada tuleb ilmselt ajutise tööga. Kujutasin juba lootusetult ette, kuidas ma kuskil pimedas kontorinurgas deebetit ja kreeditit panen. 

Aga läks õnneks ja üks agentuur aitas mul leida päris alalise töö ärianalüütikuna. Asukoht on ka üsna lähedal, nii et Mike saab mind tööle viia ja ära tuua. Halleluuuja!

Monday, October 13, 2008

Sügis Oxfordis

Sel nädalavahetusel õnnestus käia ära Oxfordis. Seal oli üks meie kiriku Euroopa konverents ja rahvast tuli üle maailma. Kolumbiast, Rumeeniast, Lõuna-Aafrikast, Sri Lankast, Rootsist, Hollandist, Saksamaalt, Shveitsist. 

Minu ülesandeks oli rootslasi võõrustada. Neil oli ütlemata hea meel, et neid oma emakeeles vastu võeti. Tuli välja, et ühe rootslanna isa on pärit Hiiumaalt ja ta rääkis natuke ka eesti keelt. Isa kolis sõja ajal Rootsi, aga nüüd on tagasi Hiiumaal ja päris tihti käivad külas seal. Siis leidsime ka ühiseid tuttavaid rootsist - väliseestlased Sune ja Jonne, keda mina tean läbi Kairise, kui tema oli Rootsis lapsehoidja. 

Nii et mitte ainult Eesti ei ole imetilluke, vaid kogu maailm muutub järjest väiksemaks. 

Friday, October 3, 2008

Tulge meile külla!

Nii, ootame külalisi. Kuna meil on imetilluke elamine, siis saame majutada max 2 inimest korraga.

Tegevust jagub siin mitmeks mitmeks päevaks. Näiteks:

1) Kindlasti tuleks Lossis ära käia ja kuninglikust elust osa saada :) Vaadata uhket vahtkonnavahetust ja kuning
likke eluruume. Võib ka õhtul missale mina, see vist on tasuta. Aga siis saab ainult väljas ringi vaadata, sisse ei saa. 
2) Siis siin lähedal on veel üks äge lõbustuspark. See on oktoobris veel lahti ja saab sõita ka pimedas. Ise olen sel aastal
2x juba käinud... Tõsiselt lahe on, kui sellised asjad huvi pakuvad. Sooja ilmaga on muidugi lõbusam, sest siis saab ka lõburongiga otse vette kukkuda.


3) Kui natuke päikest ja tuult ka on, siis saab veel minna tuulelohesid (kite) lennutama. Siin on päris mitu suurt põldu, kus lohesid lennutada saab. See vist pakuks rohkem poistele pinget, aga mulle ka väga meeldib. Mikel on kaks powerkite'i, nii et liiga suure tuulega võib asi isegi kontrolli alt väljuda.

4) Ilusaid aedu on siin mitmeid. Siin lähedal on kuninglik Savill Garden kõiksugu erinevate taimede ja lilledega (siin osad roosid õitsevad veel muidu :) See on üks Inglismaa suurimatest idamaiste taimedega aedadest.
5) Siin Windsori kõrval on kohe ka Eton - seal on see kuulus kool, kus kõik rikkurid ja printsid käivad. Käisime ise just seal ükspäev jalutamas ja päris lahe oli. Teistmoodi maailm, poisid kõik väga nooblid. Seal on ka õhtuti missad.

6) Siis saab muidugi mööda Thamesi jõge aerutada või mootorpaadiga sõita või suurema paadi peale minna. Me oleme käinud väikse mootorpaadiga sõitmas, sest Mikele pakuvad mootorid rohkem huvi kui aerud :) Aga palju nalja saab vee peal, nii et soovitan jälle.
7) Jalutamiseks on palju ilusaid kohti. Siin meie lähedal on kohe Long Walk - u 6 km pikkune allee, mis viib Vaskhobuseni. Sealt alt läheb kuskilt ka tunnel läbi, et kui kuningas hädaohtu satub, siis ta sealt põgeneb. 
Ja kuskile kaugemale saab ka sõita. Wales on super ilus ja lõunarannik ka valgete kaljudega. Ostsime palju telkimisvarustust, nii et Inglismaa vallutamine võib alata :) Lööge kampa!

Maasikamaa

Aeg-ajalt tuleb mul siin ikka koduigatsus peale ja siis mu kallis kaasa püüab mulle siin Eestit teha.
  • Nii käisime ükspäev männimetsas jalutamas ja leidsime päris männiriisikaid. Mul küll ei lubatud neid igaks juhuks korjata, aga tore oli neid näha vähemalt.

  • Siis liitusime spordiklubiga, et ma saaksin seal muuhulgas saunas käia. Elektrikeris on küll, aga päris kuumaks läheb. Ükskord oli isegi üks inglanna saunas.

  • Õunapuid leidub siin suht vähe, aga kui me mõnest mööda juhtume minema, siis Mike ikka mõne õuna mulle napsab.

Ja mõni aeg tagasi, kui oli päikseline ilm ühel septembrikuu laupäeval, arvas Mike, et võiks maasikaid korjama minna.... See oli nii armas, septembris maasikaid korjama :) Aga mõnes mõttes oli tal isegi õigus, sest siin on ju suured kilemajad, kus maasikad valmivad lambivalguses olenemata aastaajast.

Sunday, September 7, 2008

Meil on linna parim maja....


Natuke sellest, kus ma elan. See on selline maja, kus on mitu erinevat inimest. Mina üks nendest. Siin on näiteks: 
1 Maroko mustanahaline tüdruk, kes laulab superhästi. Nimi on Nadia.
1 valge tüdruk Zimbwabwest, kes on hästi pikkade juustega. Nimi on Nicky.
2 valget inglannat (nad on tõesti väga valged). Nimed Ilona ja Jo. 
1 valge poiss Lõuna-Aafrikast, kes teeb hästi süüa. Nimi on Mike (mitte minu Mike)
1 inglise poiss, kellele meeldib kalal käia ja kõik kalad viskab vette tagasi. Mina vaatasin teda alguses veidralt sellepärast, aga siis tuli välja, et siin on seadus selline. 
1 teine inglise poiss, kellel oli sünnipäev hiljuti ja siis kogu maja ja teised külalised tulid peole. 

Ajutiselt on siin veel üks tüdruk Mehhikost. Ja mõned inimesed veel. 

Enne kui ma siia tulin, siis mõtlesin, et kõik aafrikast tulnud inimesed on mustad. Aga nii see sugugi pole, valgeid on päris palju ja nad on juba inglaste moodi kahvatuvalgeks muutunud. 

Ja meie oleme hetkel ainuke abielupaar. Oktoobris kolib üks teine pere ka sisse. Neil on väike laps, aga õnneks kolivad nad maja teise ossa. 

Majapidusid on siin päris tihti ja tihti peab kandma stiiliriideid. Aga mul pole eriti päris riideidki siin, mis siis stiiliriietest rääkida. Ehk edaspidi. 

Monday, September 1, 2008

Poekott

Täna käisin üksinda poes. Siin pakitakse igas poes asjad kilekotti. Mul oli oma riidest kott kaasas ja poemüüja pani väga imeks, et ma tema kotti ei tahtnud. Ma ütlesin, et olen loodussõbralik. Ka niimoodi saab inimesi mõtlema panna!

Tagasi Inglismaal

Nüüd oleme mõned nädalad olnud Inglismaal. Mike on töörutiinis tagasi ja mina tegelen ka erinevate asjadega kodus.

Vahepeal käisime ühes vahvas laagris, kus pidime ennast spartalasteks maskeerima. Meil see väga hästi välja ei tulnud, sest ei jõudnud nii palju selle asja üle mõtelda. Aga ilusas kohas oli laager ja palju nalja sai.

Mesinädalad...


... olid meil kuumad. Päike paistis iga päev ja vähemalt 35 kraadi oli sooja iga päev.

Valisime mesinädalate kohaks Armastuse saare. Kui keegi veel ei tea, mis saar see on, siis see on Küpros. Armastuse saar sellepärast, et siin
 ilmus Aphrodite, armastuse jumalanna.


Lühidalt muljed:

1) Mu värske abikaasa kõrvetas end päikese käes kohe esimesel päeval ära. Edasise reisi jooksul oli minu ülesanne tema seljalt nahka koorida. Romantiline, kas pole :)




 


2) Iga päev käisime vaatamas mõningaid iidseid sambaid, mosaiike või tähtsaid kive. Üks päev käisime veepargis ka ja see oli tore vaheldus.





3) Reisi viimasel päeval nägime Kairist ja Martinit ja selle üle oli meil väga hea meel. Mina sain
jälle eesti keelt rääkida, mis hakkas juba natuke ununema.


Üks tore vahejuhtum oli veel. Kuna käisime enne reisile minekut minu ema juurest läbi, pani ta meile kaasa natuke maiustamist. Mikel läks ühel öösel kõht tühjaks ja siis ta mõtles, et maiustab natuke. Aga miskipärast hakkasid jalad kipitama. Ja siis ta avastas, et voodi on väikesi sipelgaid täis. No siis hakkas kõva võitlus peale. Kõigepealt avastas Mike sipelgate kogunemiskoha - see oli maiustusekott.




Sellest pidi kõigepealt lahti saama. Siis raputas ta maha ülejäänud sipelgad, kes olid tema küljes ja voodis. Jagu ta sai nendest igal juhul! Samal ajalmina magasin nagu ingel ja isegi ei pööranud teist külge. Küll mu mees on kangelane!

Teisi mesinändalate pilte saab vaadata siit.












Hakkan kah popiks

Mõtlesin, et panen ka maailmale lugemiseks oma tegemisi. Äkki pakub kellelegi huvi :)