Ühel ilusal kevadisel kesknädala päeval märtsi lõpus esines Londonis Credo-Allika kammerkoor. Meie jõudsime kohale kahjuks pooletunnise hilinemisega, sest tööpäeva lõpus Londoni teise otsa tulemine võtab oma 1,5 h aega.
Koor oli oma tuntud headuses, ilus vaadata ja kuulata. Ega siin Londonis eriti tihti nii palju heledapäised ja sinisilmseid inimesi ei saagi näha ühekorraga. Mõned eestikeelsed laulud tegid kohe eriti emotsionaalseks :) Miikaeli saksofonisoolod olid ka superilusad!
Mike'le meeldis koor kohe nii palju, et ta ütles, et tahab ka sellesse koori laulma minna kui me Eestisse kolime :)
