Kõnelejaid - sõnavõtjaid oli nii erinevatest paikadest UKs kui Eestist, nii rõõmsamate kui kurvemate sõnumitega. Tuli välja, et kui eelmisel korral sama üritust peeti mõnikümmend aastat tagasi, siis tollane Eesti Seltsi koorijuht kukkus esinemise ajal kokku ning suri hiljem haiglas. Seekord läks õnneks paremini.
Külaliskõnelejaks oli Tunne Kelam, kes rääkis päris huvitavalt sellest, kus Eesti oleks siis, kui 90te sündmused poleks arenenud nii nagu nad arenesid ja kuidas sellist väikest riiki nagu Eesti ei peaks üldse ajaloo põhjal enam olemas olema koos oma kultuuri ja keelega. Mike sai väga selgeks, et Eesti ja eestlased on eriti erilised :)
Pärast sõime kõik koos rõõmsalt kiluleiba ja kohupiimakooki. ETV tegi väikse uudiseloo ka, meie seekord kaamera ette kahjuks ei jäänud.
Aga see ei olnud veel kõik! Samal ajal toimus Londonis Eesti Fest, kus mitmed Eesti muusikud-kollektiivid üles astusid. Tol õhtul mängis Kristjan Randal - täiesti fenomenaalne pianist! Ta ei mänginud mitte ainult klaverit klahvidel, vaid ronis ka klaveri sisse ja mängis nii keeltel kui klahvidel korraga.
Nüüd jääme ootama siin augustis toimuvat rahvapidu!