Reis Iisraeli

Septembrikuus õnnestus meil ette võtta reis Iisraeli. Mina olin varem käinud, Mike'le esimene kord. Mike eesti keele õpetaja Riina oli ka seal parasjagu, nii et me kolmekesi siis seiklesime seal ringi.


Eelmine kord käisin ma jaanuarikuus, kui kõik oli roheline. Seekord oli september ja 3 kuud polnud seal vihma sadanud, nii et kõik oli väga kuiv ja ilm kuum. Alguses meile see kuum ilm sobis, kuid siis juba hakkasime end päevasel ajal muuseumitesse seadma.



Meie reis kestis nädal aega. Paar päeva enne tagasilendu kuulsime, et Tel Avivi lennujaamas on streik ja lootsime väga et streik kestaks veel paar päeva. Oleksime hea meelega veel mõne päeva olnud, aga kahjuks kestis streik ainult 1 päeva, nii et pidime ikka tagasi lendama. Kirjutan siia mõned muljed, aga neid on niii palju, et kõike ei jõua siia kirja panna. Pildimaterjalile saab ligi siit ja piltide juures ka mõned kommentaarid.











Kõik küsivad, kas hirmu ei olnud. Meil midagi ei juhtunud, aga ega kunagi ei tea, millal seal konflikt võib tekkida. See oht on ilmselt suurem piirialadel ja Palestiina kontrolli all olevate piirkondade lähedal, nagu Gaza, Hebron jms. Meie sinnakanti ei kippunud. Aga rahu on seal muidugi habras ning Psalm 122:6 "Paluge rahu Jeruusalemmale!" sai hoopis uue tähenduse.

Iisrael - religioon

Meie olime Iisraelis eelkõige kristlikust huvist ja seega külastasime kohti, mis kristlastele tähtsad - Kolgata, Via Dolorosa, Püha Õhtusööma-aja ruum, Õlimägi, Kapernaum, Muutumisemägi, Õndsakskiitmise mägi jne.


Samas oli huvitav jälgida erinevate religioonide traditsioone ja nendevahelisi konflikte. Näiteks palvetavad juudid nutumüüri ääres enne päikseloojangut, ja nii kui päike loojunud on, hakkavad moslemid Templimäel palvetama. Samas on Templimägi juutidele kõige tähtsam religioosne paik, aga see kuulub araablaste kontrolli alla. Politsei valvab seda ala igast nurgast ja väliselt nagu kõik saavad omavahel hakkama, aga tegelikult on igal pool tunda inimestevahelist pinget.



Juudid Nutumüüri ääres Mosleminaine Templimäel

Jeruusalemm on kõige religioossem linn Iisraelis. Teistes linnades näiteks ei näe nii palju inimesi oma religioossust väliselt rõhutamas. Käisime ultra ortodoksete juutide linnaosas, moslemite Templimäel, Bahai aias Haifas, kristlaste teenistusel vaatega Siioni mäele. Kõik tunduvad üksteist aktsepteerivat, see on vaid pinnapealne, võitlus käib spirituaalsel tasandil.

Nunnad Jaffa värava juures jäätist söömas

Käisime Templimüüri tunnelites, mis 2000 aastat olid päris tänavad ja saime palju teada juutidest ja ajaloost. Jeruusalemm on ehitatud eelmiste linnade varemetele ja originaalasustus on 20 m sügavusel maa all. Kellegi vanast vannist sai järgmise maja uks ja siis juba katus. Osad tänavad isegi käivad läbi katuste veel tänapäevalgi.

Enamus Jeruusalemma ajalugu peitub Templimäel, kuid moslemid ei luba seal kaevandustöid teha. Nii ongi juudid kaevanud nii palju templimüüri lähedal kui võimalik. Ja juutidel on muidu kõik olemas selleks, et kolmas tempel ehitada. Nii et elame näeme, mis saama hakkab!

Iisrael - inimesed

Kohalikud inimesed on Iisraelis üldiselt suht pealetükkivad. Kogu aeg tahavad äri teha ja kunagi ei tea, millal sulle liiga tehakse. Kogu aeg tuleb kaubelda ja tingida. Parem on suhelda eurooplaste ja ameeriklastega - need üldiselt liiga ei tee.

Näiteks jalutasime Jeruusalemma vanalinnas ja seal on turistipoode hästi palju. Kõik kutsuvad oma poodi vaaatama, aga üks poeomanik oli eriti otsekohene ja hüüdis meile: "Can I rip you off today?" (kas ma võin teid täan paljaks riisuda). Ei aitäh :)

Me ööbisime Jeruusalemmas hostelis, mille olime eelnevalt internetist broneerinud ja tagatisraha maksnud. Kui pärast esimest ööd tahtsime ühe öö eest ära maksta, küsiti meie käest 3-kordne hind. Pidime siis oma emailid välja võtma ja neile näitama, mis hinnaga olime broneerinud ja siis võetigi meilt see hind. Nii et alati tasub seal enne hind kokku leppida, ka taksos jms, sest pärast võib tulla ebameeldiv üllatus.

Juudid on jälle hästi kavalad ja muudavad kogu aeg oma juttu. Me tahtsime autot rentida ja tahtsime seda teatud kella-ajal tagastada. Neiu ütles, et 1 h hiljem tagastamist on tasuta, kuid kui auto ära viisime, taheti meilt lisatunni raha küsida. Siis pidime jälle enda eest seisma, et seda kulu ei võetaks. Nii et jah, oeh peab valvel olema seal :)

Muidu nad on seal hästi jutukad ja muudkui räägivad kogu aeg. Kuulamises nad just kõige paremad ei ole, mida illustreerib see pilt :)

Araablaste ja juutide vahel on seal muidugi suur konflikt. Näiteks kui taksoga lennujaama sõitsime, pidime alati tükk aega ootama, kuni Iisraeli armee meie araablasest taksojuhi andmeid kontrollis. Meid küsitleti ka üle.

Iisraeli reis - meelelahutus

Puhkasime ja mängisime ka ikka. Üheks ägedamaks elamuseks olid valgusshowd.

Esimesele showle sattusime peale Tibeerias. See oli purskkaevude, valgus- ja helishow. Suure projektoriga lasti purskkaevude peale pilte ja kujundeid ja valgustus lisas efekti ja voolav vesi veel omakorda võimendas. See oli tõsiselt äge! Minu tagasihoidlikku videoülesvõtetet saab näha siin.

Siis käisime veel sarnasel showl Jeruusalemmas, Taaveti muuseumis. See oli rohkem ajalooline. Seal vee-efekte ei olnud, aga muusika ja pildi-elamus oli väga hea. See oli meie viimasel õhtul Iisraelis, nii et võttis kenasti kokku meie reisi. Väikse ettekujutuse saab siit.

2000 a Caisareas sattusime Jazzkontserdile. Istusime parajasti rannas välirestoranis ja sõime õhtust, kui äkki tore jazzband lavale astus.

Restoran mererannas Caisareas

Ujuda saime kolmes erinevas meres - Vahemeres, Galilea meres ja Surnumeres. Viimased kaks on tegelikult küll järved, aga nimetus neil meri. Vahemeres olid lahedad suured lained, millel sai hõljuda, Galilea meres näksisid kalad meie jalgu, Surnumeri on muidugi omaette elamus, kus lihtsalt vee peal hulpida.

Suured vahused lained Vahemeres Hulbime Surnumeres

Meie lemmiklind

Mike ema on hetkel ära puhkamas ja ta andis oma väikse viirpapagoi meie hoolde. Linnukese nimi on Buddy (sõbrake tõlgituna) ja ta on aasta vana juba. Esimese aastaga on ta ära õppinud suure sõnavara ja on väga jutukas. Mike emal on terve A4 leht täis kirjutatud.

Päris tore on töölt koju tulla ja papagoid siristamas kuulda. Üldiselt hakkab ta kohe käsutama, "Pane veekann tööle!" "Pane uks kinni!" jms. Üritan siin Buddy'le eesti keelt ka õpetada, aga pole veel kuulnud teda rääkimas. Ehk ikka jääb külge midagi.

Avastasime, et tal on ka halbu kalduvusi. Niipea, kui Mike pähklivõi saia sööb, lendab Buddy jalgupidi pähklivõi sisse ja sööb Mike'ga võidu. Pärast ei suuda ta enam oma puuri peal seista, vaid muudkui laseb liugu, sest jalad kõik pähklivõiga koos. Siis tuleb talle vanni teha, et ta ennast puhtaks saaks.

Vaata kui õnnetu näoga Mike on!!

Teine paha kalduvus on tal minu veini napsata. Nii kui veiniklaasi näeb, lendab kohe kohale. Püüdsime teda küll veeklaasiga eemale meelitada, aga ei miskit, ikka nokkapidi kohe veiniklaasi.

Ja nii ta siis veinivargil käibki!

Lisaks lendab ta mulle pähe ja hakkab pesa puhuma. Oma pähklivõiste jalgade ja veinise nokaga. Aga no väikse linnu peale ei saa ju kurjustada, eriti kui ta nii kenasti räägib... :)