Esimesed eesti külalised

Kõige esimesena jõudsid meile Eestist külla Anneli, Triin, Markus ja Mati. Küll oli tore neid siin näha ja eesti keelt rääkida jälle.


Palju me küll koos olla ei saanud, sest mina alustasin sel nädalal tööd ja külalised käisid ka Anna-Lota sünnipäeval Prestonis ja vihma sadas ka paraku, aga üht-teist sai tehtud siiski.

Käisime ära Etonis ja tutvusime selle kuulsa kolledzhiga. Triin sai teada, et seal õpib 1300 rikast poissi 13-18 aastat ja aastamaks on 50 000 paundi. Matil tuli idee, et sponsoreeriks kõik ühe sõbra last, et ta saaks Etonisse kooli tulla ja siis lapse sünnipäevale tuleksid ka printsid ühtlasi. Markus jälle arvas, et võiks võtta elueesmärgiks Etonisse õpetajaks saada. Anneli oli lihtsalt romantiline vanas inglise õhustikus.


Siis jalutsime veel Long Walkil ja sõbrustasime papakoidega, kes seal elavad. Poisid tahtsid rohkem getot näha, aga kus siis kuninganna laseb Windsoris getol tekkida. Selleks peab jah Londoni minema. Siis õhtul näitasime neile veel ilutulestikku, mis oli päris võimas. 

Mati oli genereerinud ühe laulu ka reisi jooksul - pole vaja, ei ole ma teid unustanud ja ei unusta ka, sest meil ju palju toredat veel ees :)

Aga ääretult vahva oli teid näha ja tulge varsti jälle! Aitäh et tulite ja kommi tõite :) Aga vihma võite koju jätta.

Delirious oli milleenimimajas

Laupäeva õhtul võtsime ette reisi Londonisse, Greenwichi. Seal on see maja, mille London ehitas milleeniumiks. Vahepeal ei osatud sellega midagi teha, aga nüüd on nad teinud sellest kontserdipaiga, nagu Tallinnas Saku Suurhall on. Aga Milleeniumimaja on natuke suurem. 

Delirious on siis oma lõputuuril Inglismaal ja pärast seda tuuri läheb bänd laiali. Väga lahe kontsert oli. Soojendajaks oli Tree63, kes on Lõuna-Aafrikast. Ja meie käisimegi kontserdil koos Lõuna-Aafriklastega, nii et neil oli väga hea meel. 

Eriti jäi mulle meelde üks lause, mille Martin Smith ütles. Tal olid alguses suured suured plaanid oma bändiga, aga ajapikku on jõudnud järeldusele, et:

 "Tähtsad ei ole mitte suured asjad, vaid asjad, mis on tehtud suure südamega."

Ikka veel, ikka veel Jumal imetähti teeb

Minu tööotsingud on selleks korraks lõpusirgele jõudnud. Poolteist kuud võitlemist töö nimel on nüüd läbi. Sel nädalal viimane puhkusenädal nüüd. 

See on tegelikult täitsa ime, et tänases majanduskeskkonnas head tööd saada. Inglismaa on väga tugevasti kriisist mõjutatud, just finantssektor, mis omakorda mõjutab kõiki muid sektoreid ja seega tööturg on ka väga keeruline. 

Siin otsivad enamus firmasid töötajaid läbi agentuuride. Esimesed kogemused agentuuridega olid suht masendavad: kõik rääkisid, et töökohti on vähe, firmad eelistavad inimesi Inglismaa töökogemusega. Mulle öeldi, et alustada tuleb ilmselt ajutise tööga. Kujutasin juba lootusetult ette, kuidas ma kuskil pimedas kontorinurgas deebetit ja kreeditit panen. 

Aga läks õnneks ja üks agentuur aitas mul leida päris alalise töö ärianalüütikuna. Asukoht on ka üsna lähedal, nii et Mike saab mind tööle viia ja ära tuua. Halleluuuja!

Sügis Oxfordis

Sel nädalavahetusel õnnestus käia ära Oxfordis. Seal oli üks meie kiriku Euroopa konverents ja rahvast tuli üle maailma. Kolumbiast, Rumeeniast, Lõuna-Aafrikast, Sri Lankast, Rootsist, Hollandist, Saksamaalt, Shveitsist. 

Minu ülesandeks oli rootslasi võõrustada. Neil oli ütlemata hea meel, et neid oma emakeeles vastu võeti. Tuli välja, et ühe rootslanna isa on pärit Hiiumaalt ja ta rääkis natuke ka eesti keelt. Isa kolis sõja ajal Rootsi, aga nüüd on tagasi Hiiumaal ja päris tihti käivad külas seal. Siis leidsime ka ühiseid tuttavaid rootsist - väliseestlased Sune ja Jonne, keda mina tean läbi Kairise, kui tema oli Rootsis lapsehoidja. 

Nii et mitte ainult Eesti ei ole imetilluke, vaid kogu maailm muutub järjest väiksemaks. 

Tulge meile külla!

Nii, ootame külalisi. Kuna meil on imetilluke elamine, siis saame majutada max 2 inimest korraga.

Tegevust jagub siin mitmeks mitmeks päevaks. Näiteks:

1) Kindlasti tuleks Lossis ära käia ja kuninglikust elust osa saada :) Vaadata uhket vahtkonnavahetust ja kuning

likke eluruume. Võib ka õhtul missale mina, see vist on tasuta. Aga siis saab ainult väljas ringi vaadata, sisse ei saa. 

2) Siis siin lähedal on veel üks äge lõbustuspark. See on oktoobris veel lahti ja saab sõita ka pimedas. Ise olen sel aastal

2x juba käinud... Tõsiselt lahe on, kui sellised asjad huvi pakuvad. Sooja ilmaga on muidugi lõbusam, sest siis saab ka lõburongiga otse vette kukkuda.

3) Kui natuke päikest ja tuult ka on, siis saab veel minna tuulelohesid (kite) lennutama. Siin on päris mitu suurt põldu, kus lohesid lennutada saab. See vist pakuks rohkem poistele pinget, aga mulle ka väga meeldib. Mikel on kaks powerkite'i, nii et liiga suure tuulega võib asi isegi kontrolli alt väljuda.

4) Ilusaid aedu on siin mitmeid. Siin lähedal on kuninglik Savill Garden kõiksugu erinevate taimede ja lilledega (siin osad roosid õitsevad veel muidu :) See on üks Inglismaa suurimatest idamaiste taimedega aedadest. 

5) Siin Windsori kõrval on kohe ka Eton - seal on see kuulus kool, kus kõik rikkurid ja printsid käivad. Käisime ise just seal ükspäev jalutamas ja päris lahe oli. Teistmoodi maailm, poisid kõik väga nooblid. Seal on ka õhtuti missad.

6) Siis saab muidugi mööda Thamesi jõge aerutada või mootorpaadiga sõita või suurema paadi peale minna. Me oleme käinud väikse mootorpaadiga sõitmas, sest Mikele pakuvad mootorid rohkem huvi kui aerud :) Aga palju nalja saab vee peal, nii et soovitan jälle.
7) Jalutamiseks on palju ilusaid kohti. Siin meie lähedal on kohe Long Walk - u 6 km pikkune allee, mis viib Vaskhobuseni. Sealt alt läheb kuskilt ka tunnel läbi, et kui kuningas hädaohtu satub, siis ta sealt põgeneb. 
Ja kuskile kaugemale saab ka sõita. Wales on super ilus ja lõunarannik ka valgete kaljudega. Ostsime palju telkimisvarustust, nii et Inglismaa vallutamine võib alata :) Lööge kampa!

Maasikamaa

Aeg-ajalt tuleb mul siin ikka koduigatsus peale ja siis mu kallis kaasa püüab mulle siin Eestit teha.

• Nii käisime ükspäev männimetsas jalutamas ja leidsime päris männiriisikaid. Mul küll ei lubatud neid igaks juhuks korjata, aga tore oli neid näha vähemalt.
  

• Siis liitusime spordiklubiga, et ma saaksin seal muuhulgas saunas käia. Elektrikeris on küll, aga päris kuumaks läheb. Ükskord oli isegi üks inglanna saunas.
  

• Õunapuid leidub siin suht vähe, aga kui me mõnest mööda juhtume minema, siis Mike ikka mõne õuna mulle napsab.
  

Ja mõni aeg tagasi, kui oli päikseline ilm ühel septembrikuu laupäeval, arvas Mike, et võiks maasikaid korjama minna.... See oli nii armas, septembris maasikaid korjama :) Aga mõnes mõttes oli tal isegi õigus, sest siin on ju suured kilemajad, kus maasikad valmivad lambivalguses olenemata aastaajast.